Vähem töötamist tõstab produktiivsust

Majandusteadlased on juba mõnda aega kahtlustanud, et pikemad tööpäevad võivad vähendada produktiivsust. Briti majandusteadlane John Hicks on öelnud, et „tõenäoliselt pole tööandjatele pähegi tulnud, et tööpäeva lühendades võiks tootlikkus samaks jääda“. Hicks põhjendas oma väidet sellega, et pikema tööpäeva puhul keskmine tootlikkus tunnis väheneb. Kui töötajad töötavad üha rohkem ja rohkem, tähendab see, et nad kaotavad energiat ning seega ka võimet olla tööl tootlik.

Pencavel kasutab oma uuringus huvitavat statistikat, nimelt Briti uuringufirma Health of Munition Workers Committee (HMWC) Esimese maailmasõja ajal tehtud uuringutulemusi. Suurbritannia  vajas tollal hädasti kõrget produktiivsust, kui brittidel oli tarvis relvi ning laskemoona. HMWC ülesanne oli valitsusele nõu anda, kuidas saavutada maksimaalne produktiivsus. Selleks tehti uuring, kus komitee uuris tehastes töötundide ning tehtud töö omavahelist suhet. Uuringu tulemusena selgus, et suurema produktiivsuse saavutamiseks vajavad töötajad vähem töötunde.

Uuringu tulemuste saamiseks mõõdeti töötundide arv ning tehtud töö hulk (töötajatele maksti tükitöö eest). Pencavel võtab uurimuse kokku ning väidab, et töötundide ning töö hulga vahel on mittelineaarne suhe.

Uuringust selgus, et kui töötaja töötab vähem kui 49 tundi nädalas, on töötundide arv proportsionaalne tootlikkusega. Töötades nädalas aga enam kui 50 tundi, hakkas töö tootlikkus ühes tunnis langema. Uuringutulemustest selgus, et töötajate produktiivsus tunnis erines üsna vähe nende töötajate vahel, kes töötasid nädalas 70 tundi ja nende vahel, kes töötasid üksnes 56 tundi. Seega oli 14 tundi kauem tööl olla lihtsalt aja raiskamine.

HMWC uuringus märgiti, et vaba päeva puudumine mõjutas töötajate produktiivsust. Seda kinnitab ka Pencaveli tehtud vastav regressioonanalüüs. Ta väidab, et produktiivsus on veidi suurem juhul kui töötaja töötab 48 tundi nädalas ning tal on ka üks puhkepäev kui siis, kui töötaja on tööl seitse päeva nädalas.

Mõistagi ei ütle eelpool toodud tulemused midagi tänapäeva teenindussektori ametite kohta, kus enamik arenenud majandusega riikide elanikke töötab. Tõenäoliselt oleks tegu aga veelgi tugevama tendentsiga. Kui töö nõuab intelligentset panustamist, jõuab inimene tõenäoliselt rohkem siis, kui teeb tund aega kõvasti tööd, selle asemel, et terve päev „kulgeda“.